Ehitamise lugu

Oleme juba nädala töötanud oma uutes ruumides ja hakkame juba kabinettidest asju üles leidma. Meie tublid patsiendid ja sõbrad on kohale toonud nii palju lilli, komme (ja isegi soola-leiba) jm kolimise puhuks, et rannahooaeg võib end ära unustada. Ametliku avamispeo kuupäeva ei julge ikka veel välja hõigata. On tekkinud pisikesi ümbermuutmist vajavaid asjakesi, väike heakorrastus ümber maja vaja teha ning valgustugevust tõhustada. Üks aken teisel korrusel läks ka segastel asjaoludel katki. Aga varsti on ametlikult joon all :)

Tegelikult on pildil muidugi pahtlilabidas, mitte kellu. Aga situatsioon on hetkel selline, et seest on kõik valmis. Sildid seinas ja kardinad ees. Väljas on paar päeva vaikust ning siis mõnel päeval 5-6 inimest tööl. Reedel viidi tellingud ära, nii et vihmaveerenni saab ainult tõstukiga paigaldada. Välisuksed on korda tegemata. Täna oli tähtis päev. Juba enne kella 8 oli kohal terviseameti esindus paikvaatlust teostamas (misiganes :D ). Valla ehitusspetsialist ja objektijuht jõudsid veidi hiljem. Ehitusjärelvalve hoidis meil sabast läbi telefoni. Kõik see on vajalik, et registritesse tekiks õiged märkused ning uutes ruumides saaks tegutseda puhta kasutusloa ja tegevusloaga. Mida see päriselus tähendab? Kuna paikvaatlus eeldab, et uued ruumid on täisvalmiduses vastavalt SoM juhendile, siis on enamik mitteduubeldatud kraami uutes ruumides ning töö praeguses asukohas (mis muidugi peaks ka olema täiesti nõuetelevastavas varustuses, aga isegi terviseameti esindaja sai aru, et hoida 60